EESTI SUMOST
Kuidas see algas ja kuhu oleme jõudnud
Riho Rannikmaa
Asi sai alguse 1994 aastal, kui Saksamaalt tuli Eesti Maadlusliitu kutse Münchenisse Saksamaa lahtistele meistrivõistlustele, millele eelnes väike seminar jaapanlaste juhendamisel. Üritus toimus Oktoberfesti raames. Maadlusliidus ei osatud kutsega midagi peale hakata ja see suunati üle koridori Eesti Judoliitu. Juhtusin parasjagu judoliidus olema kui see kiri Aavole Põhjalale toodi. Aavo vaatas seda kirja ja ulatas mulle sõnadega: "Riho Sa ju suur Jaapani fänn, äkki oled huvitatud?" Koduteel lugesin kutse hoolikalt läbi. Tingimused olid üpris soodsad. Kohapeal lubati toitlustada ja majutada ning oma transpordivahendiga tulles ka bensiini kulu kinni maksta. Et juba üle aasta oli meie klubis harjutanud Kaido Tamme, läksid mu mõtted kohe temale. Mehe kaal ei võimaldanud enam maadlusega tegeleda (maadluse kehakaalu ülempiir 120kg) ning et spordist mitte päriselt loobuda pidi üle tulema judosse, kus oli raskekaalus Pertelsoni järel pidevalt teine. Mõtlesin, et sumos peaks see mees oma väljundi leidma. Kaidole auku pähe rääkida polnud sugugi kerge. Algul ajas päris kõvasti sõrgu vastu. Lõpuks siiski nõustus ning sõit Baierimaale läks lahti. Endal mul ajagraafik sõita ei võimaldanud, Münchenisse sõitis ta koos oma turvamehest kolleegi Vladimir saarega, kes kah Sakuras harjutamas käis ning kohtunikuna tegutses. Esimesel võistlusel Kaido edu ei saavutanud ja koju jõudes ta kuulutas, et sumo on jama ja tema selle asjaga enam ei tegele.
1995 aastal tuli aga Saksamaalt kutse esimesele EM-ile Ingolstadis. Kaidot tuli jälle kõvasti moosida, enne kui ta nõusse jäi. Meil olid siis head suhted Virumaa Kommertspangaga. Panga jurist Evi Kool oli Sakura president. Sõiduks läkski panga mikrobussiga ja kaasa sõitsid mitu pangategelast, sealhulgas ka Evi Kool.
Audi pealinnas sai Kaido nr.1 kolmanda koha, ning avas eesti sumo medaliarve, mis tänaseks on kasvanud 118-le. Sumo hakkas talle nüüd ka meeldima. Ingolstadis osalesid kuue riigi sumotorid: Saksamaa,
Suurbritannia, Prantsusmaa, Šveits, Austria ja Eesti. Nendest riikidest saidki Euroopa Sumoliidu asutajad ning esimeseks presidendiks sakslane Günter Romenath.
1996 aasta augustis korraldasin Võsul suvelaagri, kuhu palusin Tanakal saata sumoõpetaja. Ja tuligi Kazuo Kurazono koos oma abikaasa Maho'ga, kes osutusis äärmiselt meeldivateks inimesteks. Kazuo-san tõi kaasa plastik ehk shinsumo dohyo, mõned mawashid ja õpetas meile asju millest meil seni aimugi ei olnud.
Laager lõppes sumoturniiriga West-Viru Open, mis toimus ööbaaris "Seitsmes Taevas". See on esimene ametlik sumoturniir Eestis. Kohtunikuna tegutses Kurazono-san. Laager oli mõeldud ettevalmistuseks septembris Genfis toimuvaks teiseks EM-iks ja võistlus EM-i valikturniiriks. Raha Šveitsi sõiduks polnud meil
aga pennigi. Olin valmis juba püssi metsa viskama, kuid Kazuo keelitas meid, et me kindlasti EM-ile sõidaksime, sest mehed on tugevad ja saavutavad seal ilmtingimata edu.
Lõpuks tuli appi mu vana sõber Tartu päevilt Heldur Lõiv, kes parasjagu Võsul suvitas. Tänu sellele mehele olin ma 14 aastasena sattunud Andres Lutsari sambo treeningutele, millest hiljem judo sai. Genfi sõitsime Helduri 1983 aasta väljalaske Volkswagen Passat'iga. Kogu ekipaaž kaalus 570kg + pagas. Roolis istus Heldur (198cm, 110kg), tema kõrval Kaido Tamme (160kg), taga aga Jüri Uustalu (siis 115kg), Killu Kool (Evi Kooli tütar) 90kg ja mina (siis 95kg).
Kuni Vassavini käis igal jõnksul summutaja kõõksti vastu asfalti. Peale Varssavit muutusid teed nõnda siledaks, et enam ei kõõksutanud. Kui Genfis Uustalu inglastele kaatrilt näitas, kust me tulime ja millise autoga ei osanud need muud öelda kui: "GRAZY!"
Väsitav reis mõjus kahjuks nii, et medalid jäid meil saamata. Kolm viiendat kohta oli meie saak - Uustalu kuni 115, Tamme üle 115-ne ja kahe võistlejaga meeskondlikul turniiril. Olime sellest päris löödud, sest pronks Bulgaariaga heideldes oli üpris lähedal. Lõpubanketil tabas meid aga meeldiv üllatus. Meie juurde tuli ISF-i esindaja ning teatas, et meie mehed jätsid väga hea mulje ja meie võistkond (3 + 1) on kutsutud detsembris ISF-i kulul Tokyosse MM-ile. Siit sai Eesti sumotee tõelise alguse. 20.oktoobril 1996 aastal loodi ametlikult Eesti Sumoliit, mille esimeseks presidendiks sai Evi Kool. MM-ile sõitsid 15.detsembril Vinnis toimunud valikturniiri põhjal: Karl Lõõbas (abs.), Kaido Tamme (+115kg), Jüri Uustalu (-115kg) ja Tiit Tartlan (-85kg). Delegatsiooni kuulusid veel Evi Kool (esindaja), Riho Rannikmaa (treener) ja Eri Miyano (tõlk). Medalit ei tulnud ka seekord. Karl ja Kaido said viiendad kohad.
1997 - EESTI SUMO TRIUMF
Tõeliseks Eesti sumo triumfiaastaks kujunes aga 1997 aasta, mil Saksamaal Riesas toimunud EM-il tehti puhas töö. Võideti kolm kuldmedalit (raskekaalus Kaido Tamme, absoluutses kategoorias pärnakas Karl Lõõbas ja meeskondlikul turniiril koosseisus: Karl Lõõbas, Madis Õunapuu (Türi), Kaido Tamme), üks hõbemedal (absoluutses kategoorias Madis Õunapuu) ja kaks pronksmedalit (kergekaalus /kuni 85kg/ pärnakas Anti Peet ning naiste absoluutses kategoorias Kihnu neiu Raili Oad). Siiani kõlab kõrvus meeskondade autasustamisel diktori nukra paatosega lausutud sõnad : “Ja nüüd kuuleme taas Eesti rahvushümni.” Kui viiest võimalikust kolmel kõlab spordihallis Eesti hümn ja sa tead, mitmeid miljoneid marku on kulutatud võistluste ning
Saksamaa võistkonna ettevalmistamisele, on nukrus mõistetav.
Meie sumotoride edu jätkus ka 1997 aasta MM-il. Esimesteks MM-i medaliteks olid kaks pronksi, mille tõid koju haapsalulane Aap Uspenski keskkaalus (kuni 115kg) ja meeskond samas koosseisus nagu EM-l. Aap Uspenski püsis maailma keskkaalu sumoeliidi tipus veel mitmeid aastaid. Tal on ette näidata neli MM-i medalit: kaks hõbedat ja kaks pronksi. Selliseid sportlasi pole Eestis palju. Vaid 1998 aastal pidi ta leppima 5. kohaga. Meeskonda koosseisus: Karl Lõõbas, Madis Õunapuu, Kaido Tamme meenutame me siiani kui oma Unistuste Meeskonda. Esimesed märgid olid maas ning edasi kulges asi nõnda:
MAAILMAMÄNGUDELT/1-2 0/kokku 3 medalit
2001HÕBENAISKONDMille SANG, Lea MELLER, Kairi KUUR
HÕBEJüri UUSTALU /+115kg/Rakvere
2009GOLDEpp MÄE /-80kg/
Maailmamängud (WORLD GAMES) on ROK-i egiidi all toimuv rahvusvaheline kompleksne suurvõistlus, kus võisteldakse ROK-i poolt tunnustatud, kuid OM-i programmi veel mittekuuluvatel aladel. See on spordialade stardipakk OM-i programmi.
Maailmamänge peetakse üle nelja aasta. Igal OM-ile järgneval aastal. Seni on neid toimunud 8.
MM-idelt/0-6-6/kokku 12 medalit
1997PRONKSAap USPENSKI /-115kg/Haapsalu
PRONKSMEESKONDKarl LÕÕBAS, Madis ÕUNAPUU, Kaido TAMME
1999HÕBEAap USPENSKI /-115kg/
PRONKSKairi KUUR /naiste absoluutkategooria/Tõstamaa
2000HÕBEKairi KUUR /naiste absoluutkategooria/
PRONKSAap USPENSKI /-115kg/
2001HÕBEAap USPENSKI /-115kg/
HÕBEMille SANG /+80kg/Rakvere
PRONKSAnti PEET /85kg/Pärnu
PRONKSViktoria KUZNETSOVA /-80kg/Narva
2005HÕBEErge NUGIS /-80kg/Kantküla, Jõgevamaa
2008HÕBEEpp MÄE /-80kg/Tudu, Lääne-Virumaa
EM-idelt /3-7-24/kokku 34 medalit
1995BRONZEKaido TAMME+115kg
1997GOLDKaido TAMME+115kg
GOLDKarl LÕÕBASOPEN
GOLDTEAM (men)Karl LÕÕBAS, Madis ÕUNAPUU, Kaido
TAMME
SILVERMadis ÕUNAPUUOPEN
BRONZEAnti PEET-85kg
BRONZERaili OADOPEN (women)
1998SILVERAnti PEET-85kg
SILVERViktoria KUZNETSOVA-80kg
SILVERRaili OADOPEN (women)
BRONZERaili OAD-80kg
BRONZEMille SANG+80kg
BRONZETEAM (men)Karl LÕÕBAS, Aap USPENSKI, Kaido TAMME
BRONZETEAM (women)Viktoria KUZNETSOVA, Raili OAD, Mille SANG
1999SILVERRaili OAD-80kg
SILVERKairi KUUR+80kg
BRONZEAnti PEET-85kg
BRONZEMadis ÕUNAPUUOPEN (men)
BRONZEViktoria KUZNETSOVAOPEN (women)
2000SILVERKairi KUUROPEN (women)
BRONZEKairi KUUR+80kg
BRONZEAnti PEET-85kg
BRONZEAap USPENSKI-115kg
BRONZETEAM (women)Kairi KUUR, Viktoria KUZNETSOVA, Lea MELLER
2001BRONZEAap USPENSKI-115kg
2002BRONZETEAM (women)Viktoria KUZNETSOVA, Mille SANG, Lea MELLER
2003BRONZEErge NUGIS-80kg
BRONZETEAM (women)Viktoria KUZNETSOVA, Erge NUGIS, Mille SANG
2004BRONZEErge NUGIS-80kg
2005BROBZETEAM (women)Viktoria KUZNETSOVA, Pille PUDEL, Erge NUGIS
2008BRONZEErge NUGIS-80kg
BRONZETEAM (women)Kairi KUUR, Siiri SIIMAR, Erge NUGIS, Age
ROOS
2009BRONZEEpp MÄE-80kg
BRONZETEAM (women)(Epp MÄE. Siiri SIIMAR, Erge NUGIS)
NAISED SUMOS
Üheks tähtsaks daatumiks rahvusvahelise sumo arengus on 1999 aasta, mil hakati esmakordselt selgitama maailmameistreid naiste arvestuses. Jaapani tavade kohaselt võisid naised sajandite vältel olla vaid sumomatšile kaasaelajateks. Igasugune aktiivne osavõtt sumomatšidest või –treeningutest oli täielik tabu. Kui naine juhtus puudutama sumovööd (mawashi), muutus see kasutamiskõlbmatuks ja põletati, kui naine puudutas savist sumoareeni (dohyo) siis see lammutati. Naiste sumo, mida jaapanlased kutsuvad shin-sumo (tõlkes - “uus sumo”), tunnustamine jaapanlaste poolt on otseses seoses sumo pürgimisega OM-ile.
Eelmine ROK-i president Juan Antonio Samaranch pani Jaapani sumospetsialistid loobuma oma sajandeid kestnud tabudest ühe lausega: “Kui te soovite, et sumost saaks olümpiaala, peate hoolt kandma, et selle
maadlusega saaksid tegeleda mõlemast soost sportlased”. Huvitav on fakt, et mitmel MM-il on saanud jaapanlannad rohkem kuldmedaleid kui nende meeskolleegid. Sumo on Jaapani naisüliõpilaste hulgas üsna
populaarne. MM-idel esindavadki Jaapanit nende tudengite meistrid. Ka Eesti õrnema soo esindajad on seni olnud statistika pooles meestest tublimad. Meie 12-nest MM-i ja kolmest Maailmamängude medalist kuuluvad
naistele 8 ja 34-st EM-i medalist 21. Naiste hulgas on Eesti sumo pioneeriks Kihnu neiu Raili Oad - Karl Lõõbase naise õetütar.
NOORED SUMOS
Keegi ei saa väita, et Eesti sumol pole järelkasvu. Meie noored on olnud edukad kohe kui alustati rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamist nii maailma kui Euroopa tasandil. Juunioride /U18/ maailmameistreid selgitatakse alates 1999 aastast. Nendest suurvõistlustest on meie noored toonud koju 12 mealit/1-3-8/
1999SILVERTEAMFjodor URSAKI, Vladimir KLJÄIN, Indrek KOHV
BRONZEVladimir KLJÄIN-75kg
BRONZEFjodor URSAKIOPEN
2000SILVERVladimir KLJÄIN-75kg
2001BRONZEGert KRABBI-75kg
BRONZETEAMTõnis SULG, Gert KRABBI, Risto RAUDKIVUI
2006SILVERMadis SIHIMETS-100kg
2008GOLDEpp MÄE-75kg
BRONZEJaanika RÄHN-60kg
BRONZEMaila VESKE+75kg
BRONZEDagny KUNGUSOPEN
BRONZETEAMEpp MÄE, Maila VESKE, Dagny KUNGUS, Jaanika
RÄHN
2000 aastal alustati Euroopa järelkasvu /U21/ meistrite selgitamist. Nendelt
tiitlivõistlustelt on Eesti noored sumotorid võitnud 43 medalit
/2-15-26/
2000GOLDVladimir KLJÄIN-75kg
BRONZEIndrek KOHVOPEN
2001SILVERGert KRABBI-75kg
SILVERTõnis SULG-100kg
2002SILVERPriit PAJU-80kg
SILVERKaido HÖÖVELSON-100kg
SILVEROtt JUURIKAS+100kg
SILVERReili REINSAAR+70kg
SILVERErge NUGISOPEN
SILVERTEAM (women)Reili REINSAAR, Erge NUGIS, Maie SANG
BRONZEJaanus MAKKO-100kg
BRONZEKaido HÖÖVELSONOPEN
BRONZEErge NUGIS+70kg
BRONZETEAM (men)Ott JUURIKAS, Priit PAJU, Kaido HÖÖVELSON
2003SILVERPriit PAJU-85kg
SILVEROtt JUURIKAS+115kg
BRONZEJaanus MAKKO-115kg
BRONZETEAM (men)Ott JUURIKAS, Kaido HÕÕVELSON, Jaanus MAKKO
2004SILVERMaie SANG-80kg
SILVERTEAM (women)Maie SANG, Pille PUDEL, Erge NUGIS
BRONZEErge NUGIS-80kg
BRONZEPille PUDEL+80kg
BRONZEMaie SANGOPEN
BRONSETEAM (men)Priit PAJU, Andres LAANEMÄGI, Andi GRIGORJEV
2005SILVERErge NUGIS-80kg
SILVERErge NUGISOPEN
BRONZEOtt JUURIKAS+115kg
BRONZEPille PUDEL+80kg
BRONZEPille PUDELOPEN
BRONZETEAM (men)Ott JUURIKAS, Andres LAANEMÄGI, Jaanus MAKKO
2006BRONZEReili REINSAAR+80kg
BRONZESiiri SIIMAROPEN
BRONZEAndres LAANEMÄGIOPEN
BRONZETEAM (women)Reili REINSAAR, Epp MÄE, Siiri SIIMAR
BRONZETEAM (men)Andres LAANEMÄGI, Gert ROOSIMÄGI, Liivar
KONG
2008COLDSiiri SIIMAR+80kg
BRONZEJaanika RÄHN-55kg
BRONZEAge ROOS-80kg
BRONZEMaila VESKE-80kg
BRONZESiim MÄE-85kg
2009SILVERSiiri SIIMAR+80kg
BRONZEEpp MÄE-80kg
BRONZEJohanna KIKKAS-65kg
Sellest nimekirjast võib leida ka meie hilisemate sumoproffide Kaido Höövelsoni (Baruto) ja Ott Juurikase (Kitaouji) nimesid. Ott jõudis pronksile ka pärast oma profikarjääri lõpetamist.
Alates 2005 aastast selgitatakse Euroopa meistreid ka juunioride /U18/ arvestuses. Nendelt tiitlivõistlustelt on meie medalisaagiks seni 10 medalit /2-1-7/.
2005BRONZEMadis SIHIMETS-100kg
2006BRONZEVelja ANDRUSE-60kg
BRONZETEAM (women)Velja ANDRUSE, Epp MÄE, Siiri SIIMAR
BRONZETEAM (men)Tõnu TAMMEARU, Gert ROOSIMÄGI, Asso NETTAN
2007GOLDKristin LEPP-50kg
BRONZEEpp MÄE-70kg
2008SILVERMihhail GOIDOV+100kg
2009GOLDJohanna KIKKAS-60kg
BRONZEMihhail GOIDOV-100kg
BRONZESander KÜTT-80kg
Kaks aastat tagasi alustati Euroopa kadettide /U16/ sumomeistrite selgitamist. Nendelt tiitlivõistlustelt on meie noored seni võitnud 4 medalit 1-0-3/
2008GOLDHenri KUKKE-90kg
BRONZEKristel MÄEKIVI-45kg
BRONZEJaanus FREIENTHAL-90kg
2009BRONZEOlesja STEPTŠENKO-45kg
Kõigis vanuseklassides kokku on rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt Eestisse toodud 118 medalit 10 kulda, 34 hõbedat ja 74 pronksi
EESTI KUI SUMO SUURVÕISTLUSTE KORRALDAJA
Kuni 2005 aastani toimusid juunioride maailmameistrivõistluseid üksnes Jaapanis. See oli tingitud IFS-i ja Jaapani Profiliiga (Nihon Sumo Kyokai) vahelisest sponsorlepingust, mis lõppes sellel aastal. Esimese väljaspool Jaapanit toimunud juunioride SUMO MM-i korraldamise õigus anti Eestile.
Järjekorras kuues juunioride MM toimus 2006 aasta augustis Rakvers. IFS-i juhtkonna otsus, anda kuuenda juunioride SUMO MM-i korraldusõigus Eestile, oli Eesti Sumoliidule suureks tunnustuseks. Selle otsuse taga oli 1999 aastal Kohtla-Järvel toimunud viiendal SUMO EM-il viibinud Jaapani ekspertide positiivne hinnang võistluste korraldamise kohta. Kõrgel tasemel viidi läbi ka juunioride MM, millest tingituna usaldas IFS Eesti Sumoliidule 2008 aasta oktoobris SUURE SUMO MM-i korraldamise.
11.-12.oktoobril peeti Rakveres neli MM-i:
I naisjuunioride SUMO MM
VIII meesjuunioride SUMO MM
VII naiste SUMO MM
XVI meeste SUMO MM
Eesti on tippvõistluste ladusa korraldusega ikka hiilanud ning meil on heameel, et sumo pole selles suhtes negatiivseks erandiks. 2008 aasta MM õnnestus igati. Suureks abiks selles õnnestumises oli EAS-i ja mitmete
sponsorite toetus. Usume, et nii 1999 aasta EM, 2006 aasta juunioride MM kui ka 2008 aasta SUUR MM on aitanud oluliselt kaasa Eesti maailmamaine tõstmisele.
